Täiskasvanud õppija nädal Rae vallas “Õige aeg õppida”
Rae vallas on väga palju koolitusi, millest osa võtta ja teadmisi ammutada.
Toitumisnõustajal oli teemaks soolad ja suhkrud, nende liigtarvitamise ohud. Tänud ürituse organiseerijatele ja kaasalööjatele!
Meie igapäevases menüüs on tähtsal kohal süsivesikurikkad toidud, mis on peamiseks energiaallikaks. Ka suhkur on süsivesik, kuid suhkrutest saadav energia peaks jääma 3 kuni 18% piiridesse.
Tegelikkuses on suhkru tarbimine kuni 25% päevasest energiast. Suhkru liigtarbimise oht on kindlasti nendel, kes armastavad juua karastusjooke, mahlajooke ja süüa magusat.
Kui iga päev juua 0,5 liitrit limonaadi, siis saame 50 g ehk 12 triiki teelusikatäit suhkrut päevas ja 14 kg suhkrut aastas. Samas suureneb hambakaariese oht, sest happerünnak toimub iga kord peale limonaadi joomist.
Rääkides portsjonitest, siis maksimaalselt võib (aga ei pea) päevas tarbida 1-2 portsjonit magusat. Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett, moosi või 10 g šokolaadi või 10 g küpsist. Kui hommikul lisad joogile 2 tl suhkrut ja pudrule 2 tl moosi, siis komm, küpsis, kook, saiake sellel päeval on juba liiast.
Kui sööme palju magusat, mis enamasti sisaldab valget rafineeritud suhkrut, mõjutab see meie veresuhkrut ja insuliinitaset veres. Peale magusa söömist tunneme ennast hästi, kuid mõne aja möödudes oleme väsinud. Sageli ei oska me väsimust pidada probleemiks, kuid see annab tunnistust sellest, et midagi on valesti. Kiiresti imenduv suhkur soodustab diabeedi, vähi ja südamehaiguste arengut.
Suur on probleem nii laste kui täiskasvanute ülekaaluga. Neid probleeme on võimalik suures osas ennetada, kui muudame toitumisharjumusi.
Soovituslikud toitumisharjumused
Igaks päevaks on mõistlik planeerida kolm põhitoidukorda ja kaks oodet. Seda ka juhul kui on kiire. Selline harjumus vähendab võimalust magusaga liialdada.
Ooteks on hea kasutada puuvilju, pähkleid, seemneid, värsket salatit jms. Magusad (kommid, küpsised ) ja soolased näksid ei ole tervislikud ooted. Vältima peaks karastus- ja mahlajooke. Joogiks on kõige parem kasutada puhast vett või taimeteed. Rafineeritud suhkrute asemel on paremad valikud puuviljad, marjad, mesi, täistoor-roosuhkur (indiaanisuhkur), toor-roosuhkrud (Demerara), Stevia, looduslikud siirupid (Agaavi, Vahtra).
Puuvilju, marju saab väga edukalt kasutada suhkru asemel hommikupudrus, kookides ja muudes magustoitudes.
Toidud ja joogid, mis sisaldavad palju suhkrut, suhkruasendajaid või glükoosi-fruktoosi siirupit ei ole head valikud. Kõige tervislikuma küpsise või koogi saame kodus ise teha ja valida selleks parimad toiduained. Kui soovid kohe algust teha ülimaitsva tervisliku tatrašokolaadiga, siis retsept ja õpetus on siin kodulehel (šokolaad kaalulangetajale).
Soolad ja soolade liigtarvitamine
Soolad ja nende liigtarvitamise ohud on teema, mis peaks meid kõiki valvsaks tegema. Sool on organismile sama oluline kui vesi. Küsimus on selles, millist soola ja millistes kogustes tarbida, et see tervislik oleks. Oht seisneb liigses naatriumis (Na), mida me soolaga saame.
Soola liigtarbimine võib suurendada vererõhku, vähiriski, söögiisu, millega kaasneb kaalutõus. Siit ka lihtne järeldus, mida väiksem on Na sisaldus soolas ehk mida vähem soola tarbime, seda parem meie tervisele.
Tavaline valge lauasool sisaldab 40% Na ja 60% kloori. Soola päevaseks normiks on kuni 5 g ehk 1 triiki teelusikatäis. Suurema osa soolast saame valmistoitudest ja toiduvalmistamisel lisatud soolast.
Kui menüüs on näiteks 80 g soolaheeringat, siis saadud soola kogus on lubatust 2 korda suurem ehk 10g. Kontrolli kindlasti oma soola tarbimist kodulehel www.toitumine.ee kampaaniate arhiivist.
Valge lauasool ei ole tervislik valik. Jämesoola müüakse puhastamata kujul, kus on säilinud kõik kasulikud ja kahjulikud looduslikud ühendid. Jodeeritud sool on peensool, kuhu on lisatud joodi. Pansoolas on küll vähem Na, kuid teda kulub rohkem, sest on vähem soolase maitsega.
Naatriumi tarbimise vähendamiseks tuleb vältida marineeritud ja suitsutatud toite, salatikastmeid, sojakastmeid, paki- ja purgisuppe, soola- ja konservliha, kartulikrõpse, soolaküpsiseid, soolapähkleid. Palju soola sisaldavad oliivid ja ketšup.
Toiduvalmistamisel kasuta värskeid toiduaineid, töötlemata kala või liha. Lisa vähem soola, auruta köögiviljad ilma soolata, kastmed valmista mahlast, õlist või maitsestamata jogurtist.
Toite on hea maitsestada ürtide, vürtside, sidrunimahlaga, lisada küüslauku, sibulat, ingverit. Paremad soolad on meresool, roosisool, mis sisaldavad vähem Na ja rohkem teisi mineraalaineid.