Päris suur väljakutse oli rääkida kogu kooliperele korraga tervislikust toitumisest. Minu sooviks oli siiski tund läbi viia nii, et kõik lapsed midagi õpiksid. Seega ehitasin loengu ülesse lihtsalt ja põhilistest algtõdedest, millest said aru õpilased 1. ja 9.klassist. Loengu lõpus sain tagasisideks, et õpetajalgi oli sellest loengust õppida.
Laps teab ja tahab
On ju tervisliku toitumise eelduseks see, et laps teab, miks tal on vaja õigesti toituda. Minu üllatuseks olid Vasalemma koolis väga aktiivsed minuga suhtlema just väiksemad õpilased. Kui laps teab miks tal on vaja tervislikult toituda ja ta ise tahab, siis jõuab ka info õigetest toiduvalikutest temani.
“Rämpstoidus” puuduvad toitained
Ma ei taha kasutada toidu kohta sellist sõna nagu “rämpstoit” ja põhjus on selles, et ka see toit on tehtud toiduainetest ja sellepärast võib selline sõna tekitada koolilapses segadust. Selle asemel võime rääkida toidust, kus puuduvad toitained.
Toiduained ja toitained
Hea on selgitada kahte mõistet: toiduaine ja toitaine. Kui leib, kartu, porgand, kala jne. on toiduained, siis toitained on sõbrad, kes elavad toiduainete sees. Kui toit koosneb toiduainetest, mis sisaldavad ka toitaineid, siis see toit on tervislik. Kui veel rääkida nn.”rämpstoidust”, siis seal sees sõpru ei ole ja sellepärast hamburger ei ole tervislik.
Hea kütus
Kõige väiksemalegi koolilapsele on selge, et auto kütuseks on bensiin ja kindlasti õige numbriga bensiin. Küsime lapse käest, mis on sinu kütuseks? Kui vastuseks on toit, siis kas igasugune toit? Ei saa ju nii olla, et autole peame andma head kütust, aga ise sööme ükskõik missugust toitu.
Tasakaal toitumisest
Kui selgeks on saanud õiged toiduvalikud, siis järgmisena peame teadma seda, kuidas saavutada toitainete tasakaalu. Selleks on väga hea 
visuaalne pilt toidupüramiidi näol. Jällegi peab laps aru saama, miks tal on vaja süüa köögi- ja puuvilju. Kui see arusaam on tekkinud, siis leiame lastega koos sobivaid võimalusi köögi- ja puuviljade söömiseks.
Harjumus
Lastega on tehtud head tööd ja nad teadsid väga palju tervislikust toitumisest. Tore oleks kui kõik need teadmised kujuneksid ka igapäevasteks harjumusteks. See on koostöö lapse, kodu ja kooli vahel. Kui kõik ei käitu ühtemoodi, siis lapsel õiget harjumust ei teki.
Lapse töövahend
Kui on probleeme hommikuse söömise ja ärkamisega, siis võib olla motivaatoriks lapse enda isiklik eesmärgikaart, mida ta hoiab oma rahakotis või päeviku vahel. Sinna võib kirjutada eesmärgi ja tegevuse, mis aitaksid luua harjumust. Kui uut tegevust piisavalt kaua harjutada, siis tekib uus harjumus vana asemel.
Loengu tutvustus