Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Terviseprofiilist 2019 on välja toodud, et käitumuslikest riskiteguritest on tingitud peaaegu pool kõikidest surmadest, sh toitumisriskidest kõige enam (4000 surma). Toitumisriskide hulka kuuluvad vähene puuviljade ja köögiviljade, rohke suhkru, soola ja rasva tarbimine. Ülekaalust on saanud suurem terviserisk kui alkoholist.
Ebatervislik toitumine on Eestis suur probleem. Ligi pool täiskasvanutest ei söö puuvilju ja köögivilju iga päev. Viiendik täiskasvanutest on rasvunud, millega oleme ELis Malta ja Läti järel kolmandal kohal. Üha suurem probleem on ka laste ülekaalulisus ja rasvumine. Selliste laste osakaal on suurenenud viimase kahekümne aasta joksul kuni 16%-ni.
Ülekaalulisus on mõjutanud ka Eesti rõivatootjaid. Naised on hakanud kiiresti kosuma ja Monton lõpetas suuruse 32 tootmise. Läbimüük on suurenenud suurustele 46 ja 48.
Praegu on liigse kehakaaluga kimpus 40% meestest ja iga viies naine. Ülekaalu põhjuseid on palju, kuid kõige rohkem mõjutavad meie kehakaalu maiustused, soolased snäkid, magustatud joogid, liha, mida süüakse 2-3 korda rohkem kui oleks mõistlik. Kõige kriitilisem on olukord lastega. Paarikümne aastaga on ülekaaluliste laste arv kolmekordistunud.
Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juhi Haidi Kanamäe sõnul on oluline teha selgeks toitumise põhitõed ning muuta sellest lähtuvalt oma toitumist. Oluline on teha selliseid muutusi, mis oleksid pikaajalised, mida suudaks järgida ka viie või kümne aasta pärast.
Toitumise põhitõed, mis baseeruvad Põhjamaade ja Eesti uutel toitumissoovitustel, on täiskasvanute ja laste jaoks sarnased.
1.Viis toidukorda päevas, mis aitavad ära hoida ka meeleolumuutusi ning vähendada magusaisu.
2.Tarbi iga päev rohkesti värsket. Värske salat sobib kõikide toitude kõrvale, puuviljad ja marjad on ideaalsed vahepalaks ja magustoiduks. Maitseürdid on mineraalainete- ja fütotoitaineterikkad, sobivad toidu maitsestamiseks.
3.Söö vahepala põhitoidukordade vahel, et vältida näksimist.
4.Ära liialda suhkru ja süsivesikuterikka toiduga.
5.Järgi taldrikureeglit, kus pool taldrikust on köögiviljad (50% toorelt, 50% hautatult). Veerand taldrikust on valgurikas toit (kana. kala, muna jms.) ja teine veerand süsivesikuterikas toit (riis, kartul, spagetid jms) või selle asemel täisterarukkileib.
6.Maiustused. Parimad maiustused on puuviljad, marjad, seemned ja pähklid ning nendest valmistatud toidud.
7.Tasakaalusta menüüs süsivesikud ja rasvad. Vähenda loomsete rasvade osakaalu, tarbi taimseid õlisid, seemneid ja pähkleid. Oluline on valida kvaliteetsed loomsed toiduained (mahemuna või maheliha) ja kolmel korral nädalas kala.
Süsivesikud peaksid andma 50-60% päevasest soovituslikust toiduenergiast ehk 2000kcal energiavjaduse juures 250-300grammi. Lisatud suhkrud võiksid ideaalis anda alla 5% päevasest soovituslikust energiast ehk alla 25grammi. Kui süüa tasakaalustatult ja mitmekesiselt, siis organism saab vajaliku glükoosikoguse söödud toitudest kätte ja maiustuste söömine ei ole vajalik.
8.Joo toidukordade vahel puhast vett.
Räägime toitumisest, kehakaalust ja toitumiskava koostamisest FB grupis “Toitumiskava koostamine“
Allikad:
Eesti Riigi terviseprofiil 2019 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_estonian.pdf
ERR https://www.err.ee/1028172/eestis-levib-ulekaalulisuse-epideemia
Tervisekool https://tervisekool.ee/tervisliku-toitumise-pohitoed/